Siseauditi kutseala

Eestis on valitsussektoris korraldatud siseauditi kutsetegevust alates 2001. aastast. Kohalikes omavalitsusüksustes kehtestati siseaudiitori kutsetegevust korraldav õigusraamistik 2013. aastal.

Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama.

Siseaudit aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust.

Siseauditi kutseala alusdokumendid:

Rahandusministeeriumi vastutusalas on siseauditi kutsetegevuse poliitika kujundamine ja õigusloome, sh siseaudiitorite kutsetegevuse korraldamise koordineerimine. Nende ülesannete eest vastutab ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond, kontakt taivo.pork@fin.ee.

Siseauditi kutsetegvuse arendamise eesmärk on saavutada ja hoida avalikus sektoris ja avaliku huvi üksustes siseaudiitorite kutsetegevuse kõrget taset.

Selleks on ellu kutsutud kutsekvalifikatsiooni ja kvaliteedi järelevalve süsteem. Süsteemi regulatsioon lähtub Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi soovitustest, nõuetest ja põhimõtetest ning Rahvusvahelistest Kutsetegevuse Raampõhimõtetest - International Professional Practices Framework (IPPF).

Siseauditi kutsekvalifikatsiooni süsteem hõlmab:

  • kutsestandardeid;
  • kutseeksamite süsteemi;
  • siseauditi üksuse kvaliteedi enesehindamist ja välishindamist;
  • Rahandusministeeriumi järelevalvetegevust ja Siseaudiitorite kutsekomisjoni nõuandvat tegevust.

Siseauditi kutsekvalifikatsiooni süsteemi raamistik on kehtestatud audiitortegevuse seadusega, mis mh kirjeldab nõuded siseaudiitoritele, nende tegevuse õigusliku aluse, õiguse kutsetegevusele ja kutsetegevuse kvaliteedi järelevalve alused. Audiitoritegevuse seadus hõlmab siseaudiitori tegevust avaliku sektori üksuses ja ühingus ning erasektori üksuses, mis liigitub avaliku huvi üksuseks.