Siseauditi kutseala Eestis

Siseaudit on sõltumatu ja objektiivne nõu ja kindlustandev tegevus, mille eesmärk on lisada väärtust ja täiustada organisatsiooni tegevust. Siseauditi funktsioon aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist, et hinnata ning täiustada valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside mõjusust.

Ülemaailmsed siseauditi standardid sõnastavad siseauditi eesmärgi järgmiselt: siseaudit tugevdab organisatsiooni võimet luua, kaitsta ja säilitada väärtust, pakkudes kõrgemale juhtorganile ja juhtkonnale sõltumatut, riskipõhist ja objektiivset kindlust, nõu, mõistmist ja perspektiivi.

Mida siseaudiitor teeb

Siseaudiitori töö algab riskidest. Ta hindab, kus organisatsiooni eesmärkide saavutamine on kõige haavatavam, ja koostab selle põhjal riskipõhise tööplaani, mille kinnitab kõrgem juhtorgan.

Siseaudiitor osutab kahte liiki teenuseid:

• Kindlustandvad teenused. Objektiivne hinnang selle kohta, kas mingi protsess, süsteem või üksus toimib nii, nagu peaks. Näiteks vastavus-, finants-, tegevus- või tehnoloogiaaudit.
• Nõuandvad teenused. Nõu andmine ilma kindlust andmata ja juhtimisvastutust võtmata. Näiteks uue protsessi või süsteemi kavandamise nõustamine, koolitamine või riskiarutelude juhtimine.

Töö tulemused ja soovitused esitatakse juhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile (nõukogule, auditikomiteele või muule vastavale organile). Siseaudiitor jälgib ka seda, kas kokkulepitud tegevused viiakse ellu.

Siseaudit, sisekontroll ja finantsaudit

Neid kolme aetakse sageli segamini, kuigi tegemist on eri asjadega.

Siseauditit kirjeldatakse sageli kolmanda kaitseliinina: esimene liin on tegevusüksused ise, teine liin on riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonid, kolmas liin on siseaudit, mis annab sõltumatu hinnangu kahe esimese toimimise kohta.

Kus siseaudiitorid töötavad

Siseaudiitoreid on nii avalikus kui erasektoris. ESAÜ liikmeskond jaguneb nende kahe vahel enam-vähem võrdselt.

Avalikus sektoris on siseauditi kutsetegevus korraldatud valitsussektoris alates 2001. aastast ja kohalikes omavalitsusüksustes alates 2013. aastast. Ministeeriumides ja muudes täidesaatva riigivõimu asutustes on siseauditi korraldus sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses ja siseauditeerimise üldeeskirjas.

Erasektoris on siseauditi üksuse olemasolu nõutud eelkõige avaliku huvi üksustes ja finantssektoris.

Mujal on siseauditi loomine vabatahtlik ja üha rohkem organisatsioone teeb seda omal algatusel, sest nõukogu, omanik või rahastaja soovib sõltumatut kindlust.

Kuidas siseaudiitoriks saada

Eestis on hetkel kaks siseriiklikku taset, mida antakse audiitortegevuse seaduse alusel:

• Atesteeritud siseaudiitori kutse -  siseaudiitori kutse, mis tõendab kutsealast pädevust.
• Avaliku sektori siseaudiitori kutsetase - tõendab avaliku sektori üksuse ja ühingu siseauditi spetsiifika tundmist.

Kutse või kutsetaseme andmist korraldab Rahandusministeerium. Selleks tuleb sooritada kutseeksam, mille programm hõlmab muuhulgas arvestust, ettevõtte rahandust, õigust, juhtimist, infotehnoloogiat ning riskijuhtimist, sisekontrolli ja siseaudiitori kutsetegevust. Osa nõuetest on seotud praktiseerimisega tunnustatud siseaudiitori juhendamisel.

→ Siseriiklik atesteerimine ja kutse taotlemine

NB! kutse riiklik reguleerimine on kaotamisel! Vabariigi Valitsus saatis 20. novembril 2025 Riigikogule eelnõu, mis lõpetab siseaudiitori kutse riikliku reguleerimise. Eelnõu võeti menetlusse detsembris 2025 (seni menetluses). Põhjendusena tuuakse, et avaliku sektori siseaudiitori kutse on tuginenud rahvusvahelise eraõigusliku organisatsiooni sertifikaatidele, kuid selle saamiseks vajalikku eksamit Eestis enam ei korraldata, ning et Euroopa Liidu õigus nõuab siseauditi funktsiooni olemasolu mitmes finants- ja börsivaldkonna asutuses, aga konkreetse sertifikaadi nõuet ei ole.

Rahvusvahelised sertifikaadid

Siseriiklike kutsete kõrval on siseaudiitoritel võimalik omandada IIA rahvusvahelised sertifikaadid: IAP alustajale, CIA kui rahvusvaheliselt tunnustatud põhisertifikaat ja CRMA riskijuhtimise fookusega. Need ei asenda siseriiklikku kutset, vaid täiendavad seda ja on tunnustatud ka väljaspool Eestit.

→ Sertifitseerimine

Kutse säilitamine

Kutse säilitamiseks tuleb täita kolm jooksvat kohustust.

• Täiendusõpe. Avaliku sektori siseaudiitor ja atesteeritud siseaudiitor on kohustatud osalema tunnustatud täiendusõppes. IIA sertifikaadi omanikul on eraldi CPE-nõue. Sama koolitus katab enamasti mõlemad, kuid arvestus käib eri reeglite järgi.
• Tegevusaruanne. Täiendusõppe nõude täitmisest tuleb Rahandusministeeriumile raporteerida kord aastas audiitortegevuse registri kaudu, siseaudiitori tegevusaruande koosseisus.
• Kvaliteedihindamine. Siseauditi üksuse tegevust tuleb standardi 8.4 järgi hinnata välise sõltumatu hindaja poolt vähemalt kord viie aasta jooksul. Sisemine kvaliteedihindamine (standard 12.1) on pidev.

→ Täiendusõpe ja tegevusaruanne · Sertifikaatide uuendamine · Kvaliteedihindamine

Kutsetegevuse raamistik

Kutsetegevuse arendamise eesmärk on saavutada ja hoida avalikus sektoris ning avaliku huvi üksustes siseaudiitorite kutsetegevuse kõrget taset. Selleks on loodud kutsekvalifikatsiooni ja kvaliteedi järelevalve süsteem, mille regulatsioon lähtub Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) nõuetest ja põhimõtetest ning rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtetest (International Professional Practices Framework, IPPF).

Raampõhimõtete keskne osa on Ülemaailmsed siseauditi standardid, mis avaldati 9. jaanuaril 2024 ja kehtivad alates 9. jaanuarist 2025. Standardid koondavad ühte dokumenti varem eraldi olnud siseauditi definitsiooni, eetikakoodeksi ja standardid. Standardid on jagatud viide valdkonda: siseauditi eesmärk, eetika ja professionaalsus, siseauditi funktsiooni valitsemine, siseauditi funktsiooni juhtimine ning siseauditi läbiviimine.

Standardid kehtivad igale isikule ja funktsioonile, kes osutab siseauditi teenuseid, olenemata sellest, kas siseaudiitorid on organisatsiooni palgal või teenus on sisse ostetud.

Süsteem hõlmab

• kutsestandardeid
• kutseeksamite süsteemi
• siseauditi üksuse kvaliteedi enesehindamist ja välishindamist
• Rahandusministeeriumi järelevalvetegevust ja siseaudiitorite kutsekomisjoni nõuandvat tegevust

Raamistik on kehtestatud audiitortegevuse seadusega, mis muu hulgas sätestab nõuded siseaudiitoritele, nende tegevuse õigusliku aluse, õiguse kutsetegevusele ja kutsetegevuse kvaliteedi järelevalve alused. Seadus hõlmab siseaudiitori tegevust avaliku sektori üksuses ja ühingus ning erasektori üksuses, mis liigitub avaliku huvi üksuseks.

NB! Rahandusministri määrus nr 57 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine" ei ole uute standardite järgi ajakohastatud.

Kutseala alusdokumendid

• Vabariigi Valitsuse seadus
• Audiitortegevuse seadus
• Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri
• Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine
• Ülemaailmsed siseauditi standardid
• Audiitortegevuse register (ATR)

Kes valdkonda korraldab

Rahandusministeerium vastutab siseauditi kutsetegevuse poliitika kujundamise ja õigusloome eest, sealhulgas kutsetegevuse korraldamise koordineerimise eest. Arvestusala audiitortegevus jaguneb kolmeks valdkonnaks: finantsaudit, kestlikkusaruandluse audiitorkontroll ja siseaudit. Nende ülesannete eest vastutab rahandusteabe poliitika osakond, kes teeb koostööd Audiitorkogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühinguga.

→ Rahandusministeeriumi audiitortegevuse leht

Siseaudiitorite kutsekomisjon (SAKK). Nõuandva pädevusega kogu, mis teeb ministrile ettepanekuid kutseeksami, kutsetegevuse standardite, praktiseerimise korra, tegevusaruande ja täiendusõppe korra kohta.

→ Siseaudiitorite kutsekomisjon

Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ). Kutseala esindusorganisatsioon Eestis ja IIA ametlik koostööpartner. Korraldab koolitusi ja kutsealaseid üritusi, vahendab IIA infot ja sertifitseerimise materjale, pakub kvaliteedihindamise teenust ning koondab valdkonna spetsialistide võrgustikku.

Kuidas edasi

Kui teid siseauditi valdkond huvitab, on siit kolm loomulikku sammu edasi.

• Tutvu koolitustega. ESAÜ koolitused, seminarid ja ümarlauad on avatud ka neile, kes alles kaaluvad valdkonda sisenemist.

  → Koolitused ja üritused

• Vaata, milliseid inimesi otsitakse. Tööpakkumiste kuulutused annavad hea pildi sellest, mida tööandjad ootavad.

  → Tööpakkumised

• Astu liikmeks. Liikmena saad koolitused ja IIA teenused liikmehinnaga, ligipääsu kutsealastele materjalidele ja kolleegide võrgustikule.

→ Astu liikmeks

Küsimused kutseala kohta saatke info@siseaudit.ee.