Siseauditeerimise kvaliteedist ja selle hindamisest

ESAÜ tegevjuht
01.03.2014 - 09:45

Professionaalsete siseaudiitoritena järgime oma kutsetegevuses Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (IIA) standardeid, sõltumata siseauditi üksuse suurusest, sektorist või tegevusvaldkonnast. Samad reeglid kehtivad kõigile.

Rahvusvaheliste kutsetegevuse raampõhimõtete kohaselt siseauditi juht võib väita, et siseauditi üksuse tegevus on IIA standarditega kooskõlas üksnes juhul, kui kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemused seda kinnitavad.

Standardid annavad meie tööle raamistiku, millele tuginedes üles ehitada ning toimima panna siseauditi funktsioon, eesmärgiga pakkuda kvaliteetset teenust oma huvirühmadele. Kuid milline on kvaliteetne teenus? Kuidas mõõta teenuse kvaliteeti? Kas konkreetse siseauditi üksuse töö on kvaliteetne?

Vastused nendele küsimustele saame IIA standarditest, tegevusjuhistest ja -juhenditest ning kvaliteedihindamise metoodikast. Lisaks sõltub see organisatsiooni huvirühmade ootustest ning siseauditi üksuse suutlikkusest neid täita.

Siseaudiitorid on viimastel aastatel ennast enam pühendanud ametialase pädevuse tõendamisele, sooritades erialaseid eksameid. Kindlasti on see olnud tingitud audiitortegevuse seadusest, aga ka IIA standarditest, mis julgustavad ametialast professionaalsust rahvusvaheliste sertifikaatidega tõendama. Tulemusena on ESAÜ liikmeskonnas oluliselt kasvanud CIA, CGAP vms sertifikaadiomanikke arv viimastel aastatel.

Siseauditi üksuste tegevuse kvaliteedi tõendamisega ei saa kahjuks sama trendi näidata. Viimase kümne aasta jooksul on siseauditi üksused teinud küll läbi kiire arengu, kuid vähe on neid siseauditi üksusi, kes omavad nö ametlikku kvaliteedimärki. Vähesed on võtnud ette kvaliteedihindamiste läbiviimist tõendamaks oma tegevuse tulemuslikkust ja vastavust IIA standarditele. Mis talistab või pidurdab siseauditi üksuse tegevuse kvaliteedile kindluse andmist juhtkonnale ja teistele huvirühmadele läbides välishindamise?

IIA Teadusfond (IIA Research Foundation, IIARF) on läbi viinud uurimuse, mis muuhulgas uuris põhjuseid, mis ajendab siseauditi üksuseid tegema sisemisi kvaliteedihindamisi ning tellima välishindamisi. Uuringu tulemuste kohaselt on välishindamise tellimise peamiseks põhjuseks soov vastata IIA standarditele ning läbi selle tõestada juhtkonnale ja auditikomiteele enda väärtust. Täiendavate põhjustena toodi välja soovi määratleda võrdlusalus siseauditi hindamiseks vastavalt IIA standarditele, pakkuda huvigruppidele kinnitust siseauditi kvaliteedi kohta ning veenduda, et siseauditi üksus kasutab oma töös tunnustatud praktikaid.

IIA standarditest tulenevalt peavad kõik siseauditi juhid välja töötama kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi, mis sisaldab nii sise- kui ka välishindamisi. Programmid võivad olla väga erinevad, sest need koostatakse arvestades ühest küljest IIA standarditest tulenevaid nõudeid, kuid teisest küljest konkreetse siseauditi üksuse vajadusi, suurust või eripära. Programm peaks võimaldama teha järeldusi siseauditi üksuse kvaliteedi kohta ning andma soovitusi asjakohaste parenduste tegemiseks. Selge on see, et ühtse dokumendina vormistatud programmi iseenesest ei taga kvaliteeti. Kvaliteedi tagamine ja täiustamine on tsüklilise iseloomuga protsess, mis eeldab siseaudiitoritelt süsteemset ja korrapärast lähenemist.

See on järjepidev tegevus, mis hõlmab pidevat seiret, perioodilisi sisemisi hindamisi ning välishindamist. Hindamistele järgneb tegevuskava koostamine ja rakendamine kvaliteedi jätkuvaks tagamiseks ja täiustamiseks.

Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm võimaldab hinnata (allikas: IIA tegevusjuhend „Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm“, märts 2012):.

  • vastavust siseauditeerimise definitsioonile, eetikakoodeksile ja IIA standarditele;
  • siseauditi üksuse põhimääruse, sihtide, eesmärkide, poliitikate ja protseduuride piisavust;
  • kui palju panustatakse organisatsiooni valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolli-protsessidesse;
  • kui täielikult on kaetud kogu auditiuniversum;
  • siseauditi üksuse suhtes kehtivate õigusaktide ning riiklike või tööstusharu standardite täidetust;
  • riske, mis mõjutavad siseauditi üksuse enda tegevust;
  • tegevuse pideva täiustamise ja parimate praktikate rakendamise mõjusust;
  • kas siseauditi üksuse töö annab lisaväärtust, parandab organisatsiooni tegevust ning aitab saavutada eesmärke.

Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm hõlmab kvaliteedi sise- ja välishindamisi. Kõigepealt on mõistlik läbi viia sisemise hindamine. See on enamat kui peeglisse vaatamine. See on eneseanalüüs, mis peaks siseauditi üksusele andma kindluse, et tehakse õigeid asju õigesti. Kui esineb parendusvõimalusi, tuleb neile tähelepanu pöörata, pakkudes edaspidi kvaliteetsemat teenust ja suurendades seeläbi huvirühmade rahulolu.

„Kvaliteet tähendab õigesti tegutsemist ka siis, kui keegi ei näe.” – Henry Ford

Sisemisele hindamisele lisandub teatud intervalliga välishindamine, mille väärtus seisneb selles, et see annab kinnituse sisehindamisele. See on sõltumatu organisatsiooniväline vaade pädevate ekspertide poolt (nii siseauditeerimises kui ka kvaliteedihindamises). Välishindamise läbiviimiseks on olemas kaks lähenemist:

  1. täielik välishindamine;
  2. sõltumatu (välise) kinnitusega enesehindamine, mille korral annab välishindaja siseauditi üksuse teostatud enesehindamisele sõltumatu kinnituse.

Milline on välishindamise tulemus?

Olenemata lähenemisviisist annab välishindaja hinnangu siseauditi üksuse kogu kindlustandva ja nõuandva töö kohta, sh selle vastavusele IIA siseauditeerimise definitsioonile, eetikakoodeksile ja IIA standarditele. Lisaks teevad hindajad järeldusi ka selle kohta, kui tõhusalt ja mõjusalt täidetakse siseauditi üksuse põhimäärust ja vastatakse huvirühmade ootustele. Vajadusel peaks välishindamise aruanne sisaldama lisaks soovitusi selle kohta, kuidas siseauditi üksuse juhtimist täiustada ja kuidas saab siseauditi üksus organisatsioonile väärtust lisada.  Pärast välishindamist tuleks koostada tegevuskava, et kasutada ära kõik tuvastatud võimalused.  Välishindamise tulemustest tuleb teavitada tippjuhtkonda ja kõrgemat juhtorganit.

IIA standardite kohaselt peaksid siseauditi üksused lisaks sisehindamistele tegema ka välishindamisi vähemalt kord viie aasta jooksul.

Kvaliteedihindamise mõju siseauditi üksuse tulemuslikkusele on PRIA näitel uurinud oma magistritöös Kati Luukas (2014). Uuringu tulemusel selgus, et peamine kvaliteedi hindamise mõju siseauditi tulemuslikkusele seisnes siseauditi funktsiooni enesekindluse ja eneseteadlikkuse suurenemises ning siseauditi osakonna professionaalsuse ja usaldusväärsuse kasvus PRIA juhtkonna silmis. Need kaks aspekti aitavad PRIA siseauditi osakonnal ühtpidi tulemuslikumalt enda tööd teha ning teisalt omavad nende tegevuse tulemused organisatsioonis suuremat kaalu.

Loe ka Kati Luukase artiklit "Siseauditi funktsiooni kvaliteedi hindamine: kellele ja miks?" ja Anna Kon artiklit "Eesti Energia siseaudiitoritest ja välishindamisest"