SEB siseaudit on partner ettevõtte juhtidele

Rahandusministeeriumi audiitor
31.03.2016 - 00:00

SEB panga siseaudiitorid kutsusid kolleegid külla. „Kolleegile külla“ ürituste sarja populaarsust tõestab välkkiire registreerumine ja kohtade täitumine. Etteruttavalt võib öelda, et tegemist oli väga huvitava ettevõtmisega.

Ürituse esimese poole sisustas AS SEB Pank juhatuse esimees Allan Parik.

Ta tutvustas, milline on tema hinnangul siseauditi roll ning millisena ta näeb siseauditis töötavaid inimesi. Peamiste tunnustena tõi ta välja siseaudiitori sõltumatuse, audiitor ei ole kallutatud kellegi huvide poole, samuti objektiivsuse asjaolude hindamisel. Pariku hinnangul on siseauditi roll ja olulisus saanud aja jooksul organisatsioonis selgemaks, sealhulgas on sellele kaasa aidanud ärikultuuri muutused ja majanduskriis. Kuid kõige tähtsama osana tõi ta välja professionaalse meeskonna. Pariku sõnul peavad siseauditi osakonnas olema parimad pead, et olla võrdväärne partner organisatsiooni juhtidele. Siseaudiitorite võime näha asjade sisusse ning oskus leida argumenteeritud lahendusi aitab vältida halbu üllatusi – kaotatud tulusid, ootamatuid kulusid või sanktsioone.

Siseaudiitorid pole Pariku hinnangul kamp kurje inimesi eraldi toas, vaid nad on näoga organisatsiooni poole.

Organisatsioonil peab olema austus siseauditi vastu, mitte kartus või kuvand vaenlasest. Tunnustus ei tohi tulla positsioonist vaid audiitorite tegudest, siis ei ole vaja ka audiitoril üksi asjade sisusse kaevata ja auditeeritav aitab igati kaasa.

Siseaudiitorite pädevusele aitab kindlasti kaasa nende spetsialiseerumine teatud valdkondadele ning organisatsiooni tundmine ja mõistmine.

SEB Grupis on siseaudiitoreid kokku 80, nad on esindatud 14s riigis. Jätkates detailsemalt SEB Eesti siseauditi tööga, siis Balti Divisjoni kuuluvas osakonnas on 6 inimest – siseauditi juht Triin Tats ning viis siseaudiitorit. Osakond allub küll otseselt nõukogule, kuid siseauditi juht tõi välja, et nad ei tööta konkreetseid isikuid silmas pidades ning töö tegemisel ei lähtuta mitte alluvussuhtest, vaid siseauditi missioonist muuta organisatsioon tugevaks ja terveks.

SEB Eesti siseauditi tööplaani koostamisel võetakse esmalt arvesse planeeritud grupiüleseid auditeid, seejärel vaadatakse üle Balti riikide ülene auditivajadus ja seejärel Eesti enda auditivajadus.

Parik tõi välja, et kuna siseaudit on kaasatud organisatsiooni kõrgeimal tasandil, siis auditiplaan pakub juhtkonnale tihti ahhaa-elamust – selliseid teemasid peaks tõepoolest vaatama, mille peale ise pole tulnud.

Tööplaani koostamisel saadakse oluline sisend SEB riskijuhtidelt.

Siseauditi osakond teeb tihedat koostööd nii jaepanganduse kui korporatiivpanganduse riskihalduse töötajatega. Riskijuht osaleb alati auditi avakoosolekul, vajadusel kaasatakse neid auditite läbiviimisel auditi meeskonda ning peamist järelevalvet auditi soovituste täitmise üle teostavad samuti riskijuhid. Need on kindlasti ka teguriteks, millest tulenevalt riskijuhid tunnetavad, et nad töötavad siseauditiga ühise eesmärgi nimel.

Aitäh SEB kolleegidele meeldiva vastuvõtu ja huvitavate arutelude eest!