Oskar Gross: Digimaailma riskidest ja kuidas nendest hoiduda

Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhataja
10.11.2016 - 00:00

Oskar Gross, Politsei- ja Piirivalveameti küberkuritegude büroo juht tegi ESAÜ aastakonverentsil ettekande teemal "Mis saab, kui me ei oska digimaailma riskidega arvestada?"

Oskar Gross juhib jaanuarist 2016 eraldi üksusena loodud Keskkriminaalpolitsei Küberkuritegude bürood. Enne politseisse tööle asumist töötas Oskar Helsingi Ülikoolis doktorandina. 2013-2014 oli ta aktiivselt tegev Director Meedia OÜ juhtkonnas.

PPA küberkuritegude büroo juht Oskar Gross tõestas ESAÜ aastakonverentsil lihtsate näidetega ühingu enda veebis olevat infot kasutades, kuidas on võimalik internetis vabalt kättesaadava informatsiooni pealt koostada petuskeem ning „teenida“ suurtes summades kuritegelikku raha. See on võimalik tänu sellele, et Internet-ajastul on kõikvõimalik info vabalt kättesaadav ning üksikutest väikestest infokildudest saavad kurikaelad panna kokku pildi pettuste teostamiseks.

Gross selgitas ka kummalist paradoksi, et Internetti kasutades puudub inimestel liiga sageli kriitikameel, mis tähendab, et nad usaldavad Internetis kättesaadavat informatsiooni (I saw it in the Internet, so it must be true). See aga on taas suurepärane võimalus kurikaeltele kasutada ära inimeste lihtsameelsust ja kriitikameeleta usaldust ning teenida kuritegelikku raha.

Gross selgitas, et selliseid pettusskeeme kasutatakse väga laialdaselt. Kindlasti ei lähe kõik inimesed selle „õnge“, kuid isegi 1/100-st päevas toob kurikaeltele arvestatava sissetuleku. Gross selgitas, et pettused õnnestuvad suurema tõenäosusega, kui pahalased kasutavad ka pahavara: kasutaja arvuti nakatatakse viirusega, et selle abil kuulata pealt meilivahetust ning kasutada saadud infot oma kuritegelike kavatsuste elluviimiseks. Hoiatus siinkohal kõigile, et kindlasti ei tohi avada kahtlasi ja tundmatult adressaadilt tulnud kirju, sest pahavara püütakse just sel viisil meie arvutitesse saata.   

Seega on väga oluline oma arvutite kaitsmine, nn küberhügieen. Selleks tuleb uuenda oma arvutis olevat tarkvara, kasuta viirustõrjet ning piirata oma arvutile juurdepääsu tugeva parooliga. 

Oskar Gross kinnitas, et isegi kuriteo kahtluste korral tuleb politsei poole pöörduda, rääkimata ilmsest kuriteost. Info tuleb saata aadressile cybercrime@politsei.ee. Kogu saabunud info salvestatakse ning politsei ei ignoreeri ühtegi teadet või vihjet. Ka siis, kui politseil kohe ei ole võimalik saadud info pealt midagi järeldada või lahendusi leida, siis politsei kogemused näitavad, et misiganes info võib osutuda vajalikuks vahel päris ootamatul moel ja olukordades - uue info lisandudes tekib suurem pilt, aja jooksul moodustub infokildudest muster jne. Seega on info edastamine politseile sageli ajakriitiline ja vajalik kurikaelte tegevuse tagajärgede ennetamiseks.

Loe samal teemal ka "Pealtnägija" lugu küberväljapressimistest, mille ohvriteks on sattunud tavaliste inimeste kõrval ka mitmed Eesti riigiasutused.