Külas kolleegil Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis

Justiitsministeeriumi siseaudiitor
18.04.2015 - 10:59

Siseaudiitorite Ühingu liikmed külastasid Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI) Tallinnas 17.04.2015. Siseaudiitorid läksid kolleegile külla, et näha oma silmaga kodumaiseid Sherlock Holmesid, Hercule Poirot’e ning CSI Kriminalistide salapärast argitööd.

Kohtuekspertiisi Instituudis lahendatakse kriminalistide tõstatatud küsimusi. Kui kärgatab plahvatus, siis mis aine ikkagi plahvatas? Kas dokument oli võltsitud? Kas inimese käelt võetud proov viitab tulirelva kasutamisele jne.

EKEI siseaudiitor Kertu Kulm ning kvaliteedijuht Merike Rump võõrustasid külalisi ESAÜ-st. Kvaliteedijuht Merike tutvustas meile asutuse ajalugu, juhtimist, struktuuri, tegevusvaldkonda ja ülesandeid, rahvusvahelist koostööd ja aktuaalseid arenguid ning akrediteerimist ja asutusele omistatud sertifikaate.

Külaskäigul saime selgust EKEI-st kui erakordsselt mitmekülgsest organisatsioonist

Asutuses töötavad 2008. aastast nii kohtuarstid kui ka kriminalistikaekspertiiside erinevate teadusharude eksperdid. Selline kompetentside ühendus asutuses on rahvusvahelises võrdluses üsna ebatavaline: kohtuekspertiiside korraldamine on teistes riikides pigem organisatoorselt killustunud.

Relvaekspertiiside korraldamine

Relvaeksperdid võtsid külalisi vastu suures ruumis, kus visuaalsel vaatlusel oli ilmselge, et seal tehakse seoses tööülesannetega pauku. Kuigi ekskursiooni kestel praktilisi töövõtteid ei demonstreeritud (st pauku ei tehtud), selgitas ekspert ruumis olevate töövahendite kasutamise eesmärke ning nende ülesehituse loogikat. Siseaudiitoritele oli väga põnev uurida relvakogu, milles leidus erisuguseid objekte: näiteks relvad, mis nägid välja nagu ohutud pastapliiatsid ning kinnipeetava poolt käsitööna valmistatud kaunistatud püstol.

Edasi tutvusid siseaudiitorid jäljeeksperdi tööga

Ekspert uurib jalatsi, murdmisriista ja muude objektide jälgi ning võrdleb neid menetleja esitatud võrdlusmaterjaliga, tööpõlluga. Tema ülesandeks võib olla ka samaliigiliste jälgede alusel erinevate sündmuskohtade omavaheline sidumine, selgitamaks näiteks, kas vargused on toime pannud ühed ja samad isikud. Jäljeeksperdi uurimisobjektid on üldjuhul kaudsed (nt sündmuskoha jälgede tõmmised, fotod), samas on eksperdile analüüsimiseks toodud ka sündmuskoha põranda linoleum. Ekspert näitas külalistele kaasaegset spetsiaalset skannerit, millega saab želatiinkiledele jäädvustatud jälgi digitaalselt töödelda ning analüüsida.

Võõrustajad viisid siseaudiitorid tutvuma sõrmejälgedega

Sõrmejälje ekspert võttis siseaudiitoreid vastu ruumis, kus peale töölaudade oli ka arvukalt kartoteegikappe. Selgus, et nendes säilitatakse kaarte ligi 150 000 isiku sõrme- ja peopesajälgede kujutistest, mis omakorda moodustavad riikliku sõrmejälgede registri. Kannatanute ja tunnistajate jälgi registris ei säilitata. Jäljed on digitaliseeritud ka elektroonilisse registrisse. Eksperdid kasutavad nii kartoteek- kui ka elektroonilist registrit. Juhul, kui kahtlustatav on konkreetne isik, saab jälgede samasust paberkaardi alusel tuvastada. Kui kahtlustatav puudub, tuleb teostada elektroonne automatiseeritud otsing, mis selekteerib registriandmetest sada kõige sarnasemat kandidaatjälge, reastatud alates kõige sarnasemast. Seejärel tuleb eksperdil oma silmadega, võttes appi näiteks luup, selgitada võrreldava jälje ning otsitud kandidaatjälgede kattuvus.

Sõrmejälje ekspert selgitas, et tavaliselt tuvastatakse täielik kahe jälje vaheline kokkulangevus esimese kümne kandidaatjälje seast. Ekspertiis võib osutuda väga aeganõudvaks, kui jälgi on arvukalt, need on kehva kvaliteediga ning ühte võrdlust tuleb teostada mitmekümnete kandidaatjälgedega. Siseaudiitoritel lubati piiluda ka ruumidesse, milles teostatakse laboratoorseid toiminguid sõrmejälgede esile toomiseks esemetelt või pindadelt ning nende fotografeerimiseks.

Vaadati sõrmejälje ekspertide tööd

Esmalt tutvustati siseaudiitoritele käekirjaekspertiisi valdkonda. Tavapäraselt on eksperdi ülesandeks selgitada, kes on teksti või allkirja käsikirjaliselt kirjutanud isik ning kas tekstid või allkirjad on kirjutanud üks või erinevad isikud. Vaidlustatud dokumentide (tavapäraselt lepingud, testamendid, volikirjad jms) käekirja analüüsimiseks vajab ekspert ka võrdlusmaterjali.

Käekirjaekspert tõi esile praktilise probleemi vanemate inimeste kirjutatud testamentide uurimisega: sageli on keeruline leida isiku käekirja kohta teisi näidiseid, kuna vanemad inimesed kirjutavad harva. Ettekandes esitati näiteid isikute allkirjadest ning soovitati vältida teiste isikute poolt lihtsalt jäljendatava allkirja kasutamist. Enda huvides võiks allkirjas olla välja kirjutatud nii ees- kui perekonnanimi ning nime kirjatähtedele võib lisada ilustusi. Käekirjaeksperdid kasutavad objektide uurimiseks luupi ning mikroskoopi.

Tavapäraselt annavad ühe objekti kohta hinnanguid mitu eksperti, kujundatud arvamusi võrreldakse ning kujundatakse ühine seisukoht. Arvamuse formuleerimiseks kasutatakse viieastmelist skaalat, millega hinnatakse vaidlustatud dokumendiga seotud hüpoteesi tõenäosust. Ekspert märkis, et kategoorilise arvamuse andmine dokumendi kohta on harv praktika.

Tutvuti dokumendiekspertiisiga

Ekspertiisi eesmärgiks on selgitada dokumendi (nt isikut tõendavad dokumendid, paberraha) või selle osade õigsust ning valmistamismeetodite ja materjalide päritolu. Näiteks uuritakse dokumendi paberi füüsikalisi omadusi, kasutatud värvainete keemilist koostist, templi jälgi ja palju muud. Ekspertiisiobjektidest anti siseaudiitoritele füüsiliseks vaatluseks võltsitud eurokupüüre, kus eksperdid juhtisid tähelepanu võltsitud turvaelementidele. Eksperdid tõdesid, et dokumentide uurimisvaldkond on dünaamiline, kuna aasta-aastalt paranevad võltsijate tehnilised vahendid ja oskused ning eksperdid peavad arengutega sammu pidama. Seevastu käekirjaekspertide töövõtted on olnud ajas üsna muutumatud ning tehnoloogiliste abivahendite kasutamine on tagaplaanil.

Mitmed eksperdid märkisid korduvalt ära koolitustegevust politseiametnikele kvaliteetse uurimismaterjali saamiseks, kuivõrd EKEI eksperdid ise üldjuhul sündmuskohal ekspertiisiobjekte kogumas ei käi. Tavapäraselt ei tea eksperdid oma töövõttude uurimismenetluste täpseid asjaolusid ning esitavad arvamusi-hinnanguid menetlejate poolt formaalselt edastatud teabe alusel. Samuti on ühe ekspertiisi korraldamine üldjuhul mahukas ning aeganõudev protseduur.

Seega ei ole teleri ekraanilt nähtud kirglikud töised arutelud mõrvapaigas uurija, kriminalisti ning kohtuarsti vahel üldjuhul tegelikkusele vastavad ning võib arvata, et EKEI-d külastanud siseaudiitorid on oma lemmik krimisarja jälgides edaspidi oluliselt teadlikumad vaatajad.

Aitäh võõrustajale väga põneva külastuse ja kena vastuvõtu eest!