Korruptsioonist teatamine organisatsiooni sees

25.10.2016 - 00:00

Korruptsioonivaba Eesti (KVE) koostöös Eesti Siseaudiitorite Ühinguga (ESAÜ) korraldas 20. oktoobril siseaudiitoritele suunatud seminari "Korruptsioonist teatamine organisatsiooni sees". Seminari eesmärgiks oli tutvustada praktilisi viise ennetamaks korruptsiooni ja soodustamaks turvalist väärkäitumisest teatamist asutuse sees.

Artikli autorid on Anni Jatsa, kes on ühingu Korruptsioonivaba Eesti projektijuht ja ESAÜ juhatuse liige Jaak Evert.
 
Päeva avas KVE juhatuse esimees Erkka Jaakkola selgitades väärkäitumisest teatamise olemust. 

Ta defineeris, mis on väärkäitumise mõiste. See on tegevus asutuse vara ja isikute vastu. Teavitamine võib olla:

  • Avalik – meil on probleemid ja me lahendame neid;
  • Konfidentsiaalne -  kui asi jõuab kohtusse, siis seda ta enam ei ole;
  • Anonüümne – võib tekkida küsimus, kas info on piisav.

Oluline on siseauditi ja vastavuspsetsialisti roll, kes vihje korral oskab leida  infot ja seostada seda taustaga. Küsimus on, kas juhtidele antakse vastutus ja koos sellega kompetents, et teavitustega tegelda.

Esimese sisulise ploki juures ühines arutelu vedamisega ka AS Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja Taavi Saat. Arutleti, miks on Eestis korruptsioonist teatamine keeruline ja mis on peamised organisatsioonisisesed takistused. Selgus, et kõige levinumaks põhjuseks väärkäitumisest mitte teavitamisest on hirm. Seejuures rõhutati, et vaid väärkäitumisest teatamise võimaldamine näiteks anonüümse telefoniliini abil ei aita tõenäoliselt korruptsiooni tõhusalt ennetada ning organisatsioon peaks ennetustööga tegelema terviklikult.

Taavi Saat avaldas arvamust, et me ei ole valmis avatud teavituseks, vihjetelefonid kui meetod ei toimi. Kui organisatsiooni küpsustase on madal, siis tuleks  reguleerida käitumiskoodeksis, mida sellistes olukordades teha. 

Väga oluline on organisatsiooni juhtimiskultuur, juhtide valmisolek ja teadmine, kuidas tegutseda väärkäitumisest teavitmise puhkudel.

Selgus ka, et väärkäitumisest teatamist ja korruptsioonialast teadlikkust võib parandada ka orgnisatsiooni oma käitumiskoodeks. Paraku on väärkäitumist käitumiskoodeksites kirjeldatud enam suurtes organisatsioonides, väiksemates pigem mitte. Probleemiks on riigi organisatsioonides ka ülereguleerimine. Näiteks avaliku sektori eetikakoodeksit kopeeritakse sisedokumentidesse ja sellega ka piirdutakse. Kui töötaja ei saa aru, kuidas see on seotud tema igapäeva tööga, siis ta reegleid ei täida. Tõdeti ka, et oluline on reegleid üle vaadata ja ajakohastada.

Näitena toodi esile AS Tallinna Vesi, kus neid teemasid käsitletakse valitsemise (governance) tasemel. See tähendab seda, et väärkäitumise teema, sellest teavitamise viiside korraldamine ja teavituste käsitlemine on juhtkonna vastutus. Mujal sellist praktikat veel eriti ei ole.

Arutleti ka kingitustega seotud temaatikat.

Siin algab kõik taas juhtkonnast (Tone of the Top). Kui tippjuhtkond ei tõsta  keskastme juhtide kompetentsi, siis tegevus sumbub. Tuleb esitada küsimus, mis eesmärgil antakse kingitus, kas soovitakse mõjutada kingituse saajat. Kui on välja töötatud põhimõtted kingituste saamisel/andmisel, siis tuleb seda rakendada suhtluses klientidega, koostööpartneritega, lepingute sõlmimisel. Siin võib olla kultuurilisi erinevusi, mida tuleb arvestada. Tõdeti,et  reguleeritus on erinev era- ja avalikus sektoris.
 
Teise ploki avas Doris Bergmanis Ernst & Young Baltic AS’i pettuste uurimise ja erikontrollide läbiviimise osakonnast.

Doris tutvustas iga-aastase pettuseriskide uuringu tulemusi, mis olid edasise arutelu aluseks. Selgus, et avalik ja läbipaistev tagasiside andmine organisatsiooni sees võib aidata olukorda parandada ning muudab juhtide tegevuse ja otsused töötajate jaoks arusaadavamaks. Uuring näitas, et enam pööratakse tähelepanu eetilisele käitumisele. Nii arvas 89% vastanutest 2015 ja 92% 2016.

Uuring näitas, et korruptsiooni nähakse ka erasektoris. Korruptiivset käitumist on nähtud rohkem: 2015 a 31% vastanutest, 2016 a 40%. Eesmärgiks võiks olla, et era- ja avalikus sektoris rakendataks samu standardeid. Uuringust selgus ka, et riigisektoris teatakse üldiselt, mis on korruptiivne käitumine, kuid ei teata mida teha, kui see ilmneb.

Toodi välja ka asjaolu, et rahvusvaheliste pettuseuurijate andmetel 40% juhtumeid avastatakse vihjete abil.

Uuringu andmetel on oluline läbi viia siseauditeid (77% vastanute arvates) ja tegelda sisekontrollisüsteemiga (73% vastanute arvates). Uuringust selgus ka, et suurenenud on andmetega manipuleerimine (2015 – 6%, 2016 -30%).

Aga mis takistab siis väärkäitumisest teavitamist? Uuringust selgus, et töötaja lojaalsus kolleegide ja oma organisatsiooni suhtes.

Mida tuleks siis teha? Kaks olulist aspekti: juhtkond määratleb väärtused ja peab need viima organisatsiooni kõikide tasanditeni ning juhtkond peab käituma ise nende väärtuste järgi.

Seminaril osales 45 siseaudiitorit ja spetsialisti avalikust ja erasektorist. Osalejad pidasid üritust hästi või väga hästi korraldatuks. Samuti olid osalejad arvamusel, et küsimuste ja arutelude jaoks oli enamasti piisavalt aega ette nähtud ning enamikel osalejatest oli võimalik jagada kogemusi ja luua kontakte teiste teemaga seotud asutuste esindajatega. Osalejad leidsid, et nad soovitaksid sarnasel üritusel osalemist edaspidi ka oma kolleegidele.
 
Koolitus toimus projekti "Väärkäitumisest teavitamise mehhanism avalikule sektorile" raames. Koolitust rahastas Transparency International Adessium fondi kaudu ja koolitust aitas korraldada Eesti Siseaudiitorite Ühing.
 
Korruptsioonivaba Eesti tänab kõiki ettekandjaid ja osalejaid asjaliku ning elava seminari eest!