Eesti Raudtee riskijuht korruptsioonist: inimlik risk jääb alati alles

Eesti Raudtee siseauditi juht
20.06.2018 - 09:33

Siseaudiitorite Ühingu liige Taavi Saat räägb artiklis korruptsioonist ja pettustest ning selgitab siseauditi ja ettevõtte kontrollimeetmete rolli rikkumiste avastamise ja ennetustöös. Artikkel on avaldatud Õhtulehe portaalis 19. juunil 2018.

„Kui vaadata rahvusvahelist statistikat, siis keskmine pettuse ja korruptsiooniteo toimepanija on pikaajaline töötaja – meie praktika tõestab kahjuks seda fakti veelkord," ütleb Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja Taavi Saat.

Märtsi lõpus karistas Harju maakohus Eesti Raudtee endist juhatuse liiget Sergei Fedorenkot altkäemaksu võtmise ja vahendamise eest. „Kuigi Fedorenko korruptsioonijuhtum on äärmiselt kahetsusväärne, tegi Eesti Raudtee väga tõsised järeldused juba oluliselt varem,“ kinnitab Saat ja viitab ettevõtte endise töötaja Indrek Süldi süüasjale, mis jõudis samuti hiljuti kohtusse.

Kaitsepolitsei pidas Fedorenko kinni mullu detsembris, aga Süld tabati juba kaks aastat tagasi. Tema tegude uurimine võttis lihtsalt oluliselt rohkem aega. Riigiprokuratuur heidab Eesti Raudtee side- ja turvanguameti endisele juhile Süldile ette mitmeid majanduskuritegusid. Äripäeva andmeil süüdistatakse teda muu hulgas Eesti Raudtee esindajana iseendaga seotud äriühingu huvides riigihangete suunamises. 

Asjatundjate hinnangul soodustab raudteel ja transiidiäris korruptsiooni see, et neid valdkondi juhib kitsas ring inimesi, kes on sageli koos töötanud juba aastakümneid

Liiatigi on Eesti Raudtee tihedalt seotud teiste varem Moskva võimu all olnud riikide raudteedega, kus korruptsioonivastastast võitlust ei peeta tihti väga tähtsaks ning levinud on nõukaaegsed juhtimis- ja äritavad. Sergei Fedorenko korruptsioonijuhtum on Õhtulehe andmeil seotud just ettevõtte Venemaa-sidemetega.

Taavi Saati sõnul tuleb teiste riikide ametnikega suhelda, sest see on osa Eesti Raudtee tööst, kuid küsimus on selles, kuidas seda teha ja millistel alustel. „Kui deklareerime avalikult, et ei anna ega võta hüvesid tehingute tegemise eest, siis aja jooksul väheneb ka võimalus, et sellised asjad teoks saavad. Vale on arusaam, et altkäemaksu andmine võib soodustada konkurentsi – pigem see hoopis vähendab seda. Teiste riikide ametnikega suhtlemine on teema, mida saab ja tulebki ettevõtte tasandil koordineerida, aga kui selliste kontaktide käigus tekivad osapoolte vahel isiklikud huvid, on nende juhtimine üsna keeruline,“ tunnistab Saat.

Raudtee- ja transiidiäris on üsna levinud ka üksteisele kallite kingituste tegemine, mille motiivid ei pruugi alati olla ausad ja läbipaistvad

„Kindlasti on kingituste jagamine ühest küljest hea tahte märk, kuid võib olla ka risk ja selleks on kingituste tegemine Eesti Raudtee poolt vastava korraga ära reguleeritud. Siinkohal ongi oluline, et läbi koolituste ja väärtuse tekitatakse töötajates arusaam, kas ettepanekud, kingitused ja suhtlus võib tekitada huvide konflikti või mitte ja mõjutada kellegi kasuks otsuseid tegema või mitte. Kui jah, siis tuleks kohe keelduda ja sellest informeerida ettevõtet. Kui tegemist on hea tahte eesmärgil tehtud kingitusega, siis korrektne on see anda ühiskasutusse ja või kokkuleppel ettevõttega hüvitada kingituse väärtus,“ nendib Saat.

Juhid peavad näitama isiklikku eeskuju

Pärast Süldi kinnipidamist alustas Eesti Raudtee korruptsiooniennetuse programmi koostöös MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti, mis aitab tutvustada parimaid praktikaid kogu maailmast. Saat rõhutab, et väga oluline on just töötajate väärtushinnangute muutmine.

„Täna on Eesti Raudtee juhtkond võtnud endale selge eesmärgi tegeleda ettevõtte töötajate väärtuste ja hoiakute kujundamisega positiivses võtmes. Selleks valisime koostöös oma töötajatega välja ka ühised väärtused: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus. Ühine arusaam väärtustest avaldab juba täna mõju juhtimisotsuste tegemisel, kui me küsime, et kas otsus toetub meie väärtustele või mitte,“ selgitab Saat.

Tema sõnul on ühest küljest kurb, kui korruptsioonijuhtumid toimuvad, aga teiselt poolt aitavad need kaasa ettevõtte sisekultuuri parandamisele. See annab võimaluse vaadata üle, kas rakendatud meetmed on ikka piisavad või mitte. „Tooksin välja näiteks ettevõttes vastu võetud eetika- ja käitumiskoodeksi, üritused meie väärtuste tutvustamiseks ning iga-aastased korruptsiooniennetuse koolitused tipp- ja keskastmejuhtidele, kelle teadlikkust on kutsutud tõstma valdkonna spetsialistid keskkriminaalpolitseist ja kaitsepolitseiametist,“ kirjeldab Saat.

Lisaks on kehtestatud huvide konflikti vältimise kord

Sellega kaasneb ligi 85-le töötajale majanduslike huvide deklareerimise kohustus. „Ettevõttes on rakendatud ka riskide juhtimise põhimõtted ja sisekontrollisüsteem, tõhusalt toimiv siseaudit ja finantskontroll. Koostamisel on väärkäitumisest teavitamise kord ja juhend. Loodud on suhtluskanalid jõustruktuuridega, kelle poole saame alati pöörduda, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ märgib Taavi Saat.

Samas ta tunnistab, et inimlik risk jääb alati alles ja seda maandada on väga keeruline või ressursimahukas. „Kui vaadata rahvusvahelist statistikat, siis keskmine pettuse ja korruptsiooniteo toimepanija on pikaajaline töötaja – meie praktika tõestab kahjuks seda fakti veelkord. Juhtide kohustuseks on rakendada ettevõttes väärtused ja nendele tuginevad eetikareeglid, vajadusel muuta töötajate mõttemaailma, olla eeskujuks jne – kõik see aitab kaasa lisaks tavapärastele ja igapäevastele kontrollidele meie töötajatel mõista, et pettuste ja korruptsiooni osas kehtib meil nulltolerants,“ ütleb Saat.

„Aga isegi siis, kui ettevõttes on kaardistatud korruptsiooniga seotud riskid ja olulisemad protsessid ning need on kontrollidega kaetud, ei välista see pettuste toimepanemist. Eriti siis, kui tegemist on teatud spetsiifilise valdkonnaga, kus turukonkurents on väga piiratud – alati otsitakse võimalusi. Ettevõtte kohustus on mitte mugavustsooni sattuda ja kontrollid aktiivselt töös hoida,“ märgib Saat. „See ei tähenda kindlasti seda, et ettevõte peaks kahtlustama pidevalt oma töötajaid pettuste toimepanemises. Samas teadmine, et kontrollmeetmed töötavad, aitab kaasa mõistmisele, et pettused avastatakse. Lähtume põhimõttest „usalda, aga kontrolli“ ja seda kõikidel juhtimistasanditel.“