Arvestusala - mis see on?

ESAÜ juhatuse esimees
27.03.2018 - 20:00

Sihtasutus Kutsekoda analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul nimetuse all OSKA. OSKA raames koostatakse kord aastas ka ülevaade tööjõuvajaduse muutuste, tööturul toimuvate arengute ja neid mõjutavate trendide kohta lähima 10 aasta vaates.

Üks OSKA valdkondadest, arvestusala, hõlmab selle funktsioonidega seotud ametialasid ja sellealaseid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Arvestusalaga sama tähendusväljaga on mõiste "majandusarvestus", seega on need sageli kasutusel sünonüümidena.

OSKA vaates hõlmab arvestusala kolme põhikutseala: finants- ja juhtimisarvestus (ehk traditsioonilisemas mõistes raamatupidamine), väline audiitortegevus ning sisemine audiitortegevus. Allolev joonis visualiseerib arvestusala kutsealade lõikes.

oska_arvestusala_2016.png

Joonis 1 OSKA arvestusala valdkond ja selle põhikutsealad

Sisemise audiitortegevuse põhikutseala hõlmab peamiselt järgnevaid ameteid:

1) siseauditi juht – siseauditi üksuse juht; vastutab kogu asutuse siseauditi funktsiooni toimimise eest (sh siseauditi üksuse juhtimine ja arendamine, eelarve ja tegevuste planeerimine, juhtkonnaga suhtlemine);

2) juhtivaudiitor – omab siseauditi juhi poolt kinnitatud tööplaani täitmisel iseseisvalt tööde läbiviimise ja juhtimisvastutust (siseauditi projektid ja meeskonnad); vajadusel juhendab (noorem)siseaudiitorite tööd;

3) siseaudiitor, nooremsiseaudiitor – siseauditi üksuse töötaja; osaleb siseauditi juhi poolt kinnitatud siseauditite läbiviimisel kokkulepitud mahus ja ulatuses.

Arvestusala tööhõive

Arvestusala keskmine töötajate arv aastatel 2011–2013 oli hinnanguliselt 22 600 inimest, mis moodustas ligikaudu 3,4% kogu tööga hõivatud rahvastikust. Põhikutsealadest on konkurentsitult suurim finants- ja juhtimisarvestus, hõlmates hinnanguliselt ligi 20–21 tuhat töötajat. Sealhulgas oli (tippspetsialistide rühma kuuluv) raamatupidaja ametiala 2011. aasta rahvaloenduse järgi suuruselt viies ametiala Eestis.

Sisemise ja välise auditeerimise põhikutseala töötajate arv statistikast täpselt välja ei tule, nende arvule saab anda hinnangu registrite ja kutseühingute liikmelisuse põhjal. Audiitorkogul (AK) on ligi 350 vandeaudiitorist ja 150 audiitorettevõtjast liiget. AK ning ekspertide hinnangul on aktiivselt tegevate vandeaudiitorite hulk ligi 300.

Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) hindab tegutseva siseaudiitorkonna suuruseks ca 300 inimest, seega on tegemist võrdlemisi väikesearvulise ametialaga.

vaike_oska.png

Joonis 2 Arvestusala põhikutsealadel töötajate arv ja osatähtsus 2011-2013 keskmisena

Arvestusala sooline struktuur on kaldu naiste poole. Eriti väljendub see finants- ja juhtimisarvestuse ametialadel. Nii pea- ja vanemraamatupidajatest, keskastme raamatupidajatest kui palgaarvestajatest-arveametnikest on üle 90% naised.

Finantsjuhtide seas, vande- ja siseaudiitorkonnas on personal sooliselt enam tasakaalustatud, kuid ka nendel aladel töötab naisi meestest oluliselt enam. Näiteks siseauditi valdkonnas on kolmandik töötajatest mehed.

Vande- ja siseaudiitorkonnas on ka tööjõu vanuseline jaotus suhteliselt ühtlane (v.a väga noored, tulenevalt nende kutsealade haridusnõuetest).

Finants- ja juhtimisarvestuse spetsialistide seas on noori aga keskmisest vähem ning vanusestruktuuris on ülekaalus pigem kesk- ja vanemaealised (enamik töötajaskonnast on 40–60-aastased). Sellele aitab kaasa asjaolu, et raamatupidaja amet on muutunud üsna populaarseks valikuks n-ö „teise karjäärina“. Valdkonna ekspertide sõnul on arvestusala ka valdkond, kus on võimalik töötada suhteliselt kõrge eani.

Geograafiliselt asub enamik valdkonna töökohtadest küll Eesti suurimates tõmbekeskustes, Tallinnas ja Tartus (60% spetsialistidest töötab Harjumaal ning 11% Tartu maakonnas), kuid valdkonnas tööga hõivatuid leidub siiski kõigis Eesti piirkondades.

Tööjõuvajadus lähema 5–10 aasta vaates

Kuna arvestusala töökorraldust mõjutab oluliselt suund protsesside automatiseerimisele, nutikate süsteemide arengule ja aruandluse lihtsustamisele ning vähendamisele, on ka valdkonna tööjõuvajadus lähema 10 aasta perspektiivis kahanev.

Eriti mõjutab kahanev trend finants- ja juhtimisarvestuse (raamatupidamise) poolt. Raamatupidamise keskastme spetsialistide ja kontoriametnike vajadus võib lähema 10 aasta jooksul väheneda kuni kolmandiku võrra.

oska_toojouvajadus_5-10a.png

Joonis 3 Hõive jagunemine põhikutsealati võrdluses tööjõuvajaduse prognoosiga.

Kasvav vajadus on spetsialistide osas, kes suudaksid valdkonna tehnoloogiliseks arenguks vajalikke süsteeme luua ja arendada, mis eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja MA süsteemi tundmist.

Taolisi spetsialiste oleks vaja nii IKT- sektorisse arendajatena kui arvestusala n-ö „tarkade tellijatena“. Kuna arvestusala tippspetsialisti roll on üha enam nihkumas organisatsiooni juhtimisotsuste langetamise nõustajaks, võib arvestusala analüütikute vajadus lähikümnendil kahekordistuda (koos kontrollerite ja arendusjuhtidega uue tööjõu vajadus ca 140 inimest aastas). Vajadus finantsjuhtide järele püsib ekspertide hinnangul pigem stabiilsena.

Vajadus (vande)audiitorite järele püsib ekspertide hinnangul stabiilsena. Kasvav allharu on ilmselt ITaudit.

Kuna suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev (nii vande- kui siseaudiitorite puhul on uue tööjõu vajadus ca 5 inimest aastas).

Arvestades valdkonna ametigruppidele prognoositud erinevat arengudünaamikat, on uue tööjõu vajadus ennekõike kõrgharidusega, eriti magistrikraadiga spetsialistide järele.

Kutsekoja läbi viidud arvestusala uuringu kokkuvõtva raporti leiate SIIT .

ESAÜ liikmetest osalesid uuringus ja raporti koostamisel Elsa Leiten, Karin Rätsep, Viljar Alnek, Villu Vaino, Ainika Ööpik ja Kristi Hiob.