Seda viga siseaudit 2020. aastal teha ei tohi

Tõlkis Mare Timian
13.05.2020 - 18:32

Artikkel ilmus Richard Chambersi blogis pealkirjaga "One Mistake Internal Audit Cannot Afford to Make in 2020". IIA president ja tegevjuht Richard Chambers, CIA, QIAL, CGAP, CCSA, CRMA, jagab blogis oma isiklikke mõtteid ja teadmisi siseauditi kutseala teemadel.

Üks minu 2020. aasta soovitustest, millest selle kuu alguses kirjutasin, on vajadus ikka ja jälle kõnelda siseauditi väärtusest. Eriti peaksid seda alati meeles pidama siseauditi juhid, kuna selle tegemata jätmine võib kriisi ajal osutuda katastroofiliseks.

Olles nüüdseks juba viiendat aastakümmet tegev siseauditi valdkonnas, olen kogenud majanduslangust 1970ndatel, 80ndatel, 90ndatel, 2000ndatel ja 2010ndatel. Ehkki iga majanduslanguse põhjus ja ulatus olid põhimõtteliselt erinevad, mõjutasid need kõik siseaudiitori elukutset sarnaselt: siseaudit hoidis madalat profiili, sest neisse oli siis suhtutud kui "liigne kulurida". Otsustajad, kellele avaldati survet kulude vähendamiseks ja optimeerimiseks, ei mõistnud majanduskriisi alguses tegelikult siseauditi olulisust ja tegelikku väärtust.

Mis sellel kõigel on pistmist 2020. aastaga? Rahvusvahelise Valuutafondi 2020. aasta jaanuari maailmamajanduse väljavaate kohaselt prognoositakse globaalseks majanduskasvuks sel aastal 3,3%, mis on pisut kõrgem kui 2019. aasta 2,9%, ning ka arenenud majandused kasvavad minimaalselt - Jaapan 0,7% ja Euroopas euroalad 1,3% ning 2% Ameerika Ühendriigid.

Ma ei ennusta ega oota majanduslangust, kuid olgem ausad: langus on vältimatu. Seetõttu peavad siseauditijuhid olema valmis selgitama siseauditi olulisust ja väärtust just nüüd, mitte siis, kui langus on juba käes. Sellist viga ei saa siseaudit endale mittekunagi lubada.

Siseauditi väärtuse esile toomine ja kommunikeerimine on midagi enamat kui see, mida me ütleme. Tõepoolest, see kõik seisneb selle lubatud väärtuse saavutamises. Olen põhjalikult kirjutanud sellest, kuidas siseaudit organisatsioonile lisandväärtust annab, sealhulgas kahes mu raamatus olen kirjutanud sellest teemast mitu peatükki. Oma esimeses raamatus "Lessons Learned on the Audit Trail" kirjutasin peatüki "Life Lesson", mis võtab teema kokku selliselt:

"Teie peamistel huvigruppidel on öelda viimane sõna selle kohta, kas te teete oma tööd hästi. Ja nad hindavad siseauditit mitte selle järgi, kui hästi see on korraldatud, vaid selle järgi, kui suurt väärtust see see nende jaoks loob."

Niisiis, kuidas siseaudit kommunikeerib oma väärtust? Lihtsat vastust pole, kuid olen määratlenud viis strateegiat, mida iga siseauditi üksus peaks rakendama:

1) Veenmine meie pakutavast väärtusest. See võib tunduda ilmne, kuid me ei saa reklaamida seda, mida me tegelikult ei tee! Olen näinud paljusd siseauditi üksusi, kes oma ülesande täitmiseks lihtsalt "linnukesi tegid". Need siseauditi üksused lihtsalt istusid nagu pardid pesal, kui majandus kasvas. Kui me ei aga tuvasta ennetavalt riske ega ja jälgi neid pidevalt, on tõenäoline, et me ei loo ka mingit väärtust.

2) Räägi ja selgita pidevalt, mis on meie pakutav väärtus. Siseaudiitoritena hoiame sageli eemale mitteametlikest suhtlustest. Juhtimis- ja auditikomiteed võivad üksikute auditiaruannete väärtust märgata, kuid sageli ei õnnestu meil kõiki oma tegelikke väärtusi välja tuua. Kui meie töö lõpptulemus on olnud kokkuhoid või kulude vähendamise saavutamine, siis on meie kohustus valgustada neid, kelle jaoks need tulemused on olulised ja väärtuslikud.

3) Ära karda teha endale tööle ja ametile turundust. Üks meie elukutset ümbritsevatest igavestest aruteludest on see, kas peaksime oma teenuseid turundama. On fakt, et meil on kohustus luua teadlikkus sellest, mida me teeme, ja ka sellest, miline on meie tegelik potentsiaal, millel on veelgi suurem väärtus. Ükskõik, kas me nimetame seda turunduseks või sidusrühmade teadlikkuse kasvatamiseks, pean ma seda väga oluliseks strateegiaks.

4) Saage aru, mis on teie huvigruppidele oluline. Aastakümneid tagasi olles peaaudiitor (CAE), leidsin end umbes iga 18 kuu järel taas uue tegevjuhi või finantsjuhiga. Samuti vahetusid pidevalt auditikomitee esimehed. Peagi avastasin, et kõigil neil olid oma prioriteedid ja igaüks hindas siseauditi pakutavat väärtust oma "eelistatud väärtuste" alusel. Mõned neist soovisid, et siseaudit keskenduks lihtsalt finantskontrollile, teised aga, et me keskenduksime palju laiemalt meie organisatsiooni ees seisvatele riskidele.

Iga kord, kui mõni oluline huvigrupp vahetub ja muutub, peame kandma hoolt selle eest, et me selgitaksime siseauditi väärtust ja seda, mida me neile pakkuda saame. Ärge kunagi unustage, et siseauditi teenuste tarbijatena teevad need meie huvigrupid otsuseid tajutava väärtuse järgi. Kui eelarve seda nõuab, lõpetatakse toodete ja teenuste ostmine, millel pole oodatavat või piisavat väärtust. Käsitlen suhete loomist ja hoidmist oma raamatusarja "Lessons Learned on the Audit" teises raamatus pealkirjaga "The Speed of Risk". Suhete mõistmist käsitlevas peatükis käsitlen vajadust pühendada nende suhete hoidmiseks aega ja vaeva:

"Edukad siseauditijuhid mõistavad, et ka parimate asjaolude korral on suhete loomise ja säilitamise protsess lõputu ülesanne. Juhid tulevad ja lähevad või vahetavad rolle ja auditikomitee koosseis muutub. Inimeste vahetumisel peab siseauditijuht jõudma nendega suhelda kohe ja vajadusel korduvalt. Pikaajaliste suhetega juhtimine on samuti hädavajalik. Telefoninumbri valimine või kutse lõunasöögile kõneainet pakkuva teema tõttu maksab siseauditijuhile ja kogu siseauditi üksusele väärt dividende".

"Teiste usalduse ja mõistmise loomine nõuab siseauditijuhilt aja ja energia investeerimist, osaliselt seetõttu, et peamiste huvigruppide vajadused ja ootused muutuvad pidevalt. Edukad siseauditijuhid tunnevad ära muutused ja tegutsevad nendest lähtuvalt taas uuesti".

5. Küsige tagasisidet ja kohanege. Nagu olen mitu korda täheldanud, on rahu vaenlasega rahulolu. Olen jälginud, kuidas head siseauditi üksused tegid jätkuvalt seda, mis tõi neile edu, ilma et nad oleksid pidanud ennast kohandama uute huvigruppidega, arenevate riskide, nende organisatsioonide ees seisvate strateegiliste riskide või makromajanduslike oludega. Siseaudit andis tulemuseks selle, mida 2000. aasta keskel peeti oluliseks, kui see keskendus Sarbanes-Oxley kontrollile USA-s. Kolme aasta jooksul kukkus maailmamajandus kokku. See, kuidas me 2010. aastal väärtust pakkusime, erines tunduvalt sellest, kuidas me seda pakkusime 2007. aastal.

Loodan, et eksin, et me ei pea järgmiste aastate jooksul uuesti vähendamisega seotud lahingut pidama. Kuid, ma õppisin enam kui 25 aastat tagasi USA armee sõjakolledžis tsiviilüliõpilasena: kui me ei valmistu, on tõenäoline, et me lahingut ei võida.

Nagu alati, ootan teie kommentaare.